Seiklus linnast koju

Ma vaatasin ylikooli fuajees foto seeriat. Korraks pilku tagasi heites yhele fotole avastasin oma 8petaja seal laua 22res kykitamas. M2letan ta r22kis meie oma l8put88st teemal iseenda otsimine keskea kriisis. Kuulsin suminat, kui j2rku segas vahele oma kommentaaridega yks mustanahaline tyyp. Ma olin justkui minemas, aga avastasin pildi m8tte, j22des lausa j22gituna passima seda fotot. Samas ega ma kaua seda momenti ei saanud nautida, pidin lahkuma. Ta oli pealetykkiv, hyydis lausa n8udva tooniga j2rele: ' Excuse me, excuse me, excuse me.' Yksest v2ljudes sumises ta tugev h22letoon yha valjuna mu k8rvades. Ma kiiredasin sammu ja kadusin linna suminasse.

Ignorance on virture, aga kas see ka j2rgmine kord mind p22stab?