Muljeid - isa Euroopast tütre silmis
day 5 - kolmapäev [29 june]

Holland õhtu hämaruses

Miks prantslased käimlates prillaudu ei tunnista? Ole sa euro tanklas või metsakas, prillauast võid vaid unistada. Kas siis prantslastel on taguotsal mingi soojendaja, et potil istudes külm ei hakka? Kahtlen, et nad raha platsmassi pealt kokku hoiavad. Kiirteede ääres olev hein on küll trimmeriga ära pügatud, aga platsikust prillaua jaoks raha ei ole? Mis see on mingi viimane mood millest ma olen ilma jäänud?
Mainides käimla teemat, siis Belgias võivad autojuhid metsakäimlatest ainult unistada. Loodan, et me sinna toppame ei jää muidu pean küll maisipõldu väetama minema.

Hommikul teele asudes paisus ka mini loomaaja seltskond, jänkudel oli hommikusöögi aeg ja kogunes lausa pool suguvõsa kohale. Küll nad olid armsad oma tagasihoidliku pruunikas halli karvkattega.

Isa teeb hommikust tiiru reka ümber mida ta siiani pole veel teinud. Tuleb välja, et võõrates parklates (erinevalt pesast) tehakse vigureid kui näiteks naabri üles ajad magusast unest või muul moel marru. Näiteks on juhtumeid, kus meestel äkitselt furgoon on maha jäänud sõitma hakates. Nimelt juhist paremal furgooni umbes keskel all on lingi moodi asi, millega saab väga halba nalja teha. Nii et pea iga päevaga tekib rekameestel uusi kohusti juurde.

Amiens on kirde pool Prantsusmaa väiksem linnake, kuhu suundume kauba järgi. Koht on rahulik (ometi on juba tipp tund käes) ja hubane, kus tänavatel on reas beezist kuni marmor punase toonini ridaelamu stiilis majad. Paljudel on veel aknaklapid (shutter) maas või ees ometi päevas juba kiirgab.

Pesumasina tehases on personal väga viisakas, kõik teretavad, kuni ootamatult surub üks noorem leebe nohiku stiilis naisterahvas me mõlema kätt. No nüüd sai mul ka 'Boujour' selgeks, päris mitu korda sai vuristanud. Isa räägib, et ta ei suuda kunagi välja mõelda et kes mis moodi teretab: kes tahab musi, põski vastu hõõruda või hoopis kätt suruda. Kihistame naeru; seekord musi jäi andmata. Kohvimasinast tulev kohvi on super hea aroomiga. Kiiret meil pole, mekime isaga hommikust kohvi ja jälgime kuidas lindil pesumasinad liiguvad ühest kohast teise.

Varahommikune laadimine käis kähku, väga meeldiv. Kohalik laotöötaja hõikab 'finished', ühesõnaga meile on roheline tuli antud. Teel asulast läbi imestan kuidas Amiensi eeslinn meenutab Inglismaa linnakesi, ainult teises ajastus. Siin on kõik rahulik, roosa ja rõõmus.

Väikestes linnakestes manööverdades tuleb rekadel ka igasuguseid tõkkeid ette. On juhtumeid kus mehed viivad rekaga ühes kohalike pool pesunööri kõige riietega, või kogemata sõidavad madalast kuusehekist üle, või siiski viipekeeles annavad märku rahvale, et liikuge kaugemale sest ei saa ümber keerata. Kui selline asi nagu furgoon üle varvaste sõidab siis roomad elu lõpuni. Mul tuleb meelde see laul mis lasteaias sai õpitud 'mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule.' Nagu isa mainis, ega sa oma kodu anknasse kiviga ei viska ju. Kodu on seal kus su asjad on. Reka kabiin on autojuhtide kodu, ja samamoodi on furgoon taga neile oluline, sest see on osa kodust, kutsu sa seda siis keldriks või küüniks. On tulnud ette ka olukordi, kus talvel ilmastiku olud armu ei anna. Näiteks on hommikul silmi hõõrudes avastatud põlveni lumehanged ja olukordi kus autojuhid näiteks pulti ei istugi, aga see eest on sees hubane ja saab kohvi hommikusöögiga nautida. Samal ajal kui väikses autos inimesed võibolla kringliks külmunud on või hoopis sooja saamiseks hakanud lumememme ehitama. Muidugi kuni Cobra 11 alternatiiv service kohale ratsib läbi lume ja kiirteedele elu sisse tagasi lükkab.

Tõesti sündinud on ka lood kui mehed (muidugi ka nais autojuhid) valmistuvad nädalavahetuseks ja samasse parklasse satutakse. Aga ka siin kehtib varasemalt kokku lepitud sõbra reegel, (mina kratsin sinu selga sina minu) kus võimaluse korral parklates hoitakse kohta semule sest kui teine õhtul hiljem saabub siis naljalt juba parkimiskohta ei leia. Aga kuidas hoitakse parkimiskohta? Võimalusi on mitmed, kas sõber võtab oma furgoni tagant ja situkab kõrval olevale reale, et anda teistele aimu, see rida on reserveeritud. On ka juhtumeid kus kohal olev autojuht paneb 'laagri püsti' ja seal ootab kuni sõber jõuab. Vot selline on alles kuldaväärt sõber, ma mõtlen.

Viktoriin: kes on õuenarr?
'See kes klouni mängib õue peal'
Knõõks. Vale vastus.
'See kes furgooni hoovi pealt võtab ja lähedal asuvasse teise lao hoovi peale viib ja sealt uue furgooni võtab ja algsesse kohta tagas viib.'

Mida 'rannapüük' tähendab?
'Rannas millegi püümist'
Knõõks. Vale vastus.
'Lühikesed kohalikud otsad, ühest firmast teise ja tagasi.'

Mida 'koerarakend' tähendab?
'Koos kauba vedamist'
Lõpuks õige vastus.

Välismaal on seltskond kirju, aga ometi eestlased on kavalad. Miks kutsuda poolakaid poolakateks kui susistaja/sisitaja sõna sobiks palju paremini. Pealegi võivad teatud rahvusvahelised sõnad olla solvavad. Nagu näiteks aafriklasi ei kutsuta mitte neegriteks vaid pigem pigideks. Aga siin kehtib sama teema, mis Eestist tuttav, eks heal lapsel mitu nime.

Euroopas reisides ja kui huvi pole politseiaktsiaid soetada siis mägedest või kus iganes hooga alla tulles võib vabalt paremal pool all lohus passida autotäis võmme. Vahel on neil isegi kaks mõõturit käigus kui päike on helde ja väljas on kuum. Eks politseinikud tunnevad end nördisti, alati ei saa vaba päeva päikselisel päeval. Siis nad tunnevad rõõmu päevast teistmoodi, kutsuvad oksjonile, ehk siis rahakotti kergendama. Üldiselt on esimene ümmargune summa €90 rikkumise eest, aga see ka oleneb kes kus ja mis.

Kui tavaliselt kontorirotilt oodatakse et ta mitu kohustust suudaks korraga täita, siis ega rekameeste elu ka erinev pole. Sa pead olema vaimselt võimeline: autot juhtima, sööma, jooma, lälleriga rääkima, navi juhiseid järgima, telefoniga rääkima ja edasi kasuta oma kujutlusvõimet, sest võimalusi on palju. Räägitakse et kes ei riski see shampust ei joo. No on ka julgeid hunte, kel näiteks õunaisu suur ja auto autopiloodi (gaasipedaali pole vaja alla hoida) peale pannud ja opsti kabiini teisest otsast õuna kätte saanud.

Täna tegin tähtsa otsuse. Ma tahan omale klassikalist musta või tumesinist Corvette'i. Mis aasta oma pole ma vee väljamõelnud. Sorry Mini Cooper, meil oli tore mis oli.

Õhtupoolik möödus vaikselt; vene sõja filmi ja Suvereporterit vaadates ning viimaseid kollaseid uudiseid Kroonikast lugedes. Täna ööseks Hollandis kraadid juba langesid, vaikselt näpistas.