Muljeid - isa Euroopast tütre silmis
day 22 laupäev [16 july]

Tilburg, Holland









Varahommikul kardinaid eest tõmmates passivad kaks susistajat meid nagu oleksime põliselanikud. Üks sõber ütles küll ammu, et hommikul üles ärates on mul silmad nagu vastsündinud hiirel. Ei oleks ette kujutanudki, et see võiks vaatepilti pakkuda.

Hollandis ja Belgias võrreldes Prantsusmaaga pole nädalavahetuse sõidukeeldu rekadele. Kuna reede eriti varajane sõit Pariisi ajas unegraafiku sassi, siis olime poksi 6 ajal ka täna üleval. Kihutasime pessa, siis esmaspäeval lihtsam, laadimiskohale lähemal.

See eest hommik venis; üllatavalt palju aega oli toimetusteks. Lõuna ooteks sõin pannkooke, mida ei oleks elu sees uskunud et siin reisul süüa juhtun. Tuli välja, et isa oli hiljuti moosi toonud kodust ühes mille ta ka unustanud. Paksud pannkoogid ja punase sõstra ja aroonja moos lausa sulasid mul suus. Mida maitseelamus, hea ja lihtne kodune pannkook.

Sel aja kui ma kuudis asjatasin, jõudsid paar meest juba poksida omavahel pisu. Tühine asi, aga ju siis mõni mees ikka ilma vägivallata ei saa hakkma.

Isa kokkas lõunasöögiks keedetud kartuli ja kanakoivad sibulaga. Tõesti hea oli. Lõunasööki süües kuulasin huviga kuis mehed rääkisid vajalikest keelte oskusest. Võiks ju et enamus inimesed räägiks inglise keelt ka veonduses, aga ei sakslased ja prantslased on ikka kangekaelsed. Enamus mehi teadsid tuntumaid rahvusvahelisi roppsõnu, fraase ja numbreid määral. Diskusioonis tekkisid küsimused seoses saksa ja inglise keelega, milles isa ja ka mina sõna sekka sain öelda.

Pärastlõunal otsustasin Tilburgi linna seiklema minna, kerge vihmaga. See on umbes 30min kaugusel rongiga pesast ja suuruselt kuues linnas Hollandis. Igakord Roosendaali rongijaama tulles avastan enda jaoks kui grandioosne ja võimas see jaam on võrreldes suurlinna modernsete ehitiste või väiksemate asulate ühe perrooni ja katusega pisikest tagasihoidlikku jaamahoonet. Mulle tundub, et see jaam on juba auruvedurite ajast ehitatud; vanaaegse avara arhitektuuriga hoone, kaetud tumepunaka kivikattega. Huvi pärast järgmine kord selgitan asustamisaasta välja.

Tilburg oli omaette kohake. Mõtlesin, et lähen kinno Brad Pitti viimast filmi 'Tree of Life' vaatama, aga asjata. Siis leidsin paar head galeriid, aga kinni üks ja teine ei olnud väärt seda üüratut hinda. Kõige keeras kihva aga ilmastikuolud. Rongijaamast välja suundudes sirutasin vihmavarju järgi. Selles linnas ma seiklesin nagu esimest korda Amsterdamis, ekslesin ringi kui peata kana. Amsterdam see eest on nagu sibul kumera kujuga ja tänavad jooksevad laia U kuju stiilis. Tilburg oli omaette 'rägastik,' mille tihe vihm muutis veelgi ebameeldivamaks. Leidsin oma kaua ihaldatud poe ning vantsisin tagasi rongijaama.

Sel nädalavahetusel sai akude laadimine mul juba kuldseks reegliks pärast 3 nädalat. Nädalavahetusel kui reka seisab peab akusid laadima iga hommik ja õhtu 1h järjest, muidu võid head aega öelda mõnusale tümpsule raadiost või soojendavale küttele.

Erinevalt mõnest nädalavahetusest oli seekord kamp platsil väiksem, rahvas rahulikum ning sümpaatsem. Sai nalja ning juttu puhutud nii mõnegagi. Mõni mees kirjeldas et rekamehe elu on kui peni või isei vangi elu. Tuju tõstmisele täiendasin, olgugi et nädala sees omajagu tööd ja närvgikõdi, nädalavahetusel võivad rekajuhid teha mis vangidel võimalusteks ei söandu. Njaa...

Õhtupoolikul kantiinis asjatas ka üks nooremaid slaavlasi keda muidu vähe näha. Vaid üürikeseks jäid silma tatoveeringud ta vormis ülakehal.

Vahepeal jalutasin välja ning seisin vihma käes. Nautisin seda mõnusalt sooja ja märga õhtut täiel rinnal.

Tuli ka disco teema jällegi diskusiooni, aga ütlesin, et kuna vihma sajab, siis ... Viisakusest sai ka isa kutse. Seekordne susistajate kamp mis koosnes noorematest meestest olid nagu eelnevad vägagi maiad pidutsejad. Disco jutt aga jäigi sinna, püüdsin nendega niisama juttua puhuda aga asjata. Minu viina võtmist vaadati ka kulmu kergitades, et mis asja ei võtagi? Tõstsin proosit oma punase veini topsiga. Sellest minu jaoks piisas. Juttu tuli ka eestlaste ja slaavlaste karakterist, mida ma olen varem kuulnud. Eks igal rahvusel ole omad head ja vead. Lahkusin susitajate kantiinist samamoodi nagu ennem, sujuvalt. Isal aga jooksis su vett friikartulite peale ning sinna ta jäi.

Õhtul raadiot kuulates meenusid mälestused kui aastal 2005 sügisel Belgias ja Hollandis käisin üheskoos eesti sõpradega Londonist.Olin selle raadiojaama nime kaua otsinud; nüüd tean et 'slam fm-st' tuleb õhtuti mõnusat tantsu tümpsu. Siiski kui õhtu öösse suubus ütlesin isale, et ta raadiojaama vahetaks.