Muljeid - isa Euroopast tütre silmis
day 28 reede [22 july]
Saksamaa-Poola

Äratus Saksamaa surmamaantee äärses metsaparklas. Vihma kallab jälle nagu oavarrest. Imelik nagu takjas see vihm mul küljes. Ärkasime liiga vara ning lõime aega surnuks Boattrip filmi vaadates; samal ajal jälgisin kuis matjakad jooksid vihma käes auto ja wc kuudi vahelt.

Meeletud õnnetused mis juhtuvad kurvasti on juhtunud nii Eestis kui välismaal. Kui ikka kaks rekat kokku põrutavad siis on sealt ainult klotsid järgi; isa rõhutas juba esimesest päevast et jalgadest oled sant kui sedagi juhtub.

Istume staus vahetult ennem Saksa-Poola piiri; meist mööduvad kaks suurt kraanat, millel võimsad rauajurakad. Eeldame et äkki on kaks rekat kokku põrganud, sest need rasked rauaklotsid kraanal on abivahendid rekade tirimiseks avariides.

Mu reisikaaslane räägib seiklustest Hispaanias; tema hobiks on erinevate maade rahatähtede kogumine ja sel viisil ka uui tuttavaid või niisama vestluskaaslasi leida. Paljud sohvid on aktivistid ning võimaluse korral nädalavahetustel avastavad suur- või väike linnade kultuuri ja meelelahutusvõimalusi.

Olen näinud ja kogenud viimase 3,5 nädala jooksul, et rekamehed varieeruvad ühest äärmusest teise. On intelligentseid inimesi, kes kondavad mööda linnu; on karsklasi ja on ka kraavijoodikuid kes kõik maha joonud ning elavadki ainult kuudis ning teevad teistele rekameestele säru terava esemega nike´i märke furgoonile tõmmates või kütet varastades.

Sel reisil rekameeste eluviisi avastades õnnestus ka mul näha sohvrit kes tõeliselt sõidu ajal filmi vaatab. Imestunult vaatasin küll, aga eks iga inimene teab ise millega ta riskib.

Esimesel ööl ma ei kuulnudki külmutuse kõrinat, teisel õhtul korraks, aga sohver pani ta teise reziimi peale, et vahelt tegi kõvemat häält ja siis vaibus maha jällegi. Aga kui tööle hakkas siis alguses hoiatav pinin valmistas ette et nüüd tuleb see lõhkuv ja hirmuäratav lärm. Sellegipoolest ütlesin sohvrile, et kuna ma vahin päevad läbi aknast välja ja loen ning kirjutan palju, siis minu jaoks on see piisav; väsimus on garanteeritud ja unega probleeme pole.

Pool päeva oli meil jututeemaks eesti mehed ja naised; miks üks pool teeb seda mida teine pool ei mõista. Need märkmed jäävad siiski mulle mälestuseks.

Huvitav et Poolas on ka teemaks kiirteedel. Väikestel autodel 13 slotti ja suurtel 63 slotti. Ja seda peab iga uue teelõigul maksma.

Kiirteel kihutavad valgevenelased, ukrainlased ja venelased mitmekesi kolonnis nagu hundikari.

Õhtuks jõuame Varssavisse kuhu me tulla ei tahtnud. Suures jutuhoos sõitsime mööda mitmest tanklast ja keerasime valele teele mis juhatas meid otse Poola pealinna. Hilisõhtu Varssav on tunduvalt vaiksema liiklusega ning meie seiklemine viaduktidel mis meenutasid ´ameerika mägesid´ kuna seal on hetkel meeletud teeremondid, möödusid kihutades. Teed linnas on kitsad kui pliiatsid, ime et rekad üldse sealt läbi mahuvad, ennem keeramist tuleb hirm nahka no mis järgmiseks?

Eks Poola valmistub Olümpia mängudeks ning teetöid on lääne poole peal oma jagu. Ka pealinna äärelinnas mis suubub itta on meeletult kitsad teeribad tõketega eraldatud hea et öösel teelt välja ei sõitnud.

Peale aukliku Varssavi läbimist vahetult ennem südaööd jääme paikseks.